Tänane päev oli väga tähtis ja lootustandev - lõpuks ometi hakkavad mu loengud ja ma saan seda, milleks ma siia olen tulnud - tarkust! Ma olin eelneva nädala jooksul suhelnud erinevate osakondade mõistlik-mõistvate ja ka väheminimlike bürokraatidega ning mulle oli tekkinud küllaltki selge ülevaade sellest, mismoodi süsteem toimib. Nii mulle tundus.
Fakt, et kõige uuem info on internetis üleval tekitas minus nii koduse tunde, et ma unustasin vist, et ma ei ole Eestis vaid Itaalias. Aga mulle tundus siiski, et mul on asjast ülevaade. Koostasin omale tunniplaani ja asusin siis nagu tubli koolilaps ikka esmaspäeva hommikul kooli poole teele.
Esimene loeng ei toimunud. Klassi ukse tagant leidsin veel ühe õnnetu, kes aitas mul läbida raske retke, et jõuda infoni, et lubatud kultuuriantropoloogia algab küll millalgi esmaspäevahommikuti olema, aga keegi ei tea millal täpselt. Siiski, see oli alles minu kooli-odüsseia algus.
Järgmine loeng pidi algama kell 15.00. Audiovisuaalse meedia kriitika ja metodoloogiad, kõlab paljulubavalt. Lootust andis seegi, et olin tõesti ühest nendest paljudest nimekirjadest must-valgelt lugenud, et loeng algab tõesti 28. september kell 15.00 aula magnas, Piazza Brunnelleschil.
Kui ma 10min enne loengu algust ukse taha jõudsin, leidsin sealt kirjakese, mis ütles, et loeng on ümber tõstetud aadressile Via Capponi 7. Kiire konsultatsioon linnakaardiga, kiire rattasõit ja kohal ma olin. Selgus aga, et tegemist oli vale Via Capponiga, sest Firenzes on nimelt kaks samanimelist tänavat. Tõesti, praegu ei olnud sobiv aeg linnaga tutvumiseks, sest loeng oli peal!
15 minutit hiljem olin ma õigel Via Capponil ja esimese asjana sain härra sekretärilt teada, et see aine toimub siiki Via Alfanil. Õnneks sekkus üks teine tudeng, kes väitis, et kuigi ta tahtis minna teise loengusse, oli ta täna hommikul kell 13.00 sattunud just sellesse loengusse, mida ma otsin. Seal samas Via Capponil, aga 2 tundi tagasi.
Ma ei teadnud kas nutta või naerda. Olukord tundus veel naeruväärsem, kui selgus et ka see sama osakonna sekretär ei tea täpselt millal see (või üks kõik milline loeng) täpselt toimub. Ta saatis mu edasi järgmise tüübi juurde, kes ei olnud kahjuks palju targem kui eelmine. Me otsisime koos kooli kodulehelt infot, kuid ta loobus ning helistas otse õppejõule. Homme peaks järgmine loeng olema. Olgu tunniplaan mulle armuline!
Kokkuvõttes - keegi ei tea täpselt, kus mis ja kas toimub. Kuid kuidas mina siis veel pean seda teadma!? Ja kui see kohe varsti ei selgu, siis pakin oma asjad ja sõidan koju tagasi. Raisk.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
PÄRIS sa sõidaks :P
VastaKustutaAga jah, ma oleks vist ikka ka väga närvi läinud selle solgutamise peale. Seega tundi saamine on Itaalias vist pigem õnneasi - et sa juhtuks olema just sellel õigel ajal just selles õiges kohas ja et õpetaja ka ikka välja ilmuks.
Aga minu jaoks suurim müstika on see - et kellelegi see loeng ometi anti. Kuidas need siis teadsid, mis ja kus? Või on tegemist mingi salakoodiga mida ilusatele blondidele põhjamaalastele ei avaldada? (:
Pikka närvi!