Kammisin juuksed ja panin selga musta sametpintsaku lootes endast jätta autoriteetsemat muljet kui otsustasin, et on aeg minna Ülikooli. Mul kulus terve vihmane hommikupoolik, et leida üles õiged inimesed, kelle poole oma suure õppimishimuga pöörduda. Lõpptulemus oli see, et esimese päevaga asi konkreetseks ei läinudki, aga vähemalt on mul aimu kus suunas liikuda ja mida-kuhu-kellele-millal esitada. Selgus, et ka siin on enamik toimetamisi internetti kolinud, ning seega mulle antud hetkel veidi raskemini kättesaadav kui ühele 21sajandi keskmisele eestlasele kombeks.
Seda suurem oli mu motivatsioon pressida end Biblioteca delle Oblate (raamatukogu) lugejaks. Seega on mul parema lahenduse saabumiseni iga päev tunnike tasuta internetti soolas. Oma arvuti kaasavõtjad saavad priviligeeritult kolm tundi. Oblate on imeline raamatukogu, mis on kohendatud vanasse palazzosse ning seega on tal roheline sisehoov ning avatud terrassid laudade-toolidega, kuhu võib oma raamatute või arvutiga (tasuta!) maanduda. Minu rõõmuks saab sealt ka dvd’sid laenutada, nii ma lahkusingi sealt endal kotis kaks filmi Curtize Casablanca ning Kubricku Eyes Wide Open. Tundub üsna ambitsioonikas lektüür, sest plaan on neid vaadata itaaliakeelsetena, keeleõppe eesmärgil.
Kui peale pikka jalutuskäiku läbi vihma koju jõudsin, valdas mind lisaks näljale ja teatav rahulolu. Ma olin suutnud vältida inglise keele kasutamist ning suutnud toimetada itaalia aktsendiga portugali keelt – portoglianot- purssides ning minus tärkas lootus, et võib-olla ma isegi saan siin hakkama. Mu kartulivorm maitses kuidagi paremini ja trööstis mind.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar