Tänane antropoloogia loeng andis mulle mõtteainet. Üks Malinowski tsitaat inspireeris mind, ning kuna õppejõud ootas kommentaare, tahtsin anda tõesti sisulist vastust.
Et mu mõte tõlkes kaduma ei läheks, küsisin mikrofoni saades kõigi käest, et kas ma võin selle inglise keeles öelda. Viisakusest, ega mul ei olnud plaaniski itaalia keelse purssima hakata. Minu üllatuseks tundus, et inimesed vahetasid selle peale küsivaid pilke.. lõpuks öeldi, et hea küll, aga räägi aeglaselt, me püüame siis sinust aru saada.
Ma ei olnud ju küsinud neilt nõusolekut, et rääkida eesti või hiina vaid inglise keeles. Ma olin veidi üllatunud, seda enam, et see on magistratuuri loeng.
Ma tegelikult ei oska öelda kas ja kui palju nad inglise keelt oskavad, sest ma püüan alati inglise keeles rääkimist vältida. Isegi kui mul selle pärast mõned jutud rääkimata jäävad. Üldiselt aga on kohe näha, kui mõni itaallane inglise keelt oskab- ta tuleb sinuga demonstratiivselt rääkima.
Ükskord kui ma nõutult koogileti ees seisin ja ei suutnud otsustada millist kooki osta, tuli üks proua kohe juurde, et aidata mul tõlkida (huvitav mida ?!) ja mainis möödaminnes, et ta oskab seitset võõrkeelt. Senini parim üllatus oli aga koristajatädi ülikooli WC järjekorras, kes perfektses inglise keeles mulle ütles, et kohe näha, et ma väljamaalane olen, itaallannad on palju lühemad. Tegi mulle silma ja ütles, et nii pikad on vaid modellid.
Tänane vahejuhtum upitas teataval määral mu enesehinnangut ja tundsin uhkust või rahulolu oma võõrkeelte oskuse üle. Samas sai järjekordse allapööle-vööd-paugu mu kompleks nimega "miks-ma-ikka-itaalia-keelt-ei-oska".
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Noh, tuleb lihtsalt tunnistada, et me siin oleme üle keskmise intelligentsed (; Muide, Qatar Air'i peal teenindas mind üks brasiilia poiss ja muidugi ma rääkisin temaga portugali keeles. Aga kui ta küsis, et kas ma olen Portugalist pärit, oli see küll suur pai mu egole. Ja kuigi see võis olla hoopis lennukimüra, mis tema otsustusvõimet segas, pidin ma ikka endale tunnistama, et ÄKKI ma siiski pole kogu oma keeleoskust unustanud. Varsti peaks ma oma Portugali keele õpikud ka kätte saama, siis hakkan jälle oskajaks (;
VastaKustutaMuide, mul on veel üht-teist sinuga jagada, nii et ilmu vahel gtalk'i (:
PS. Rase ei ole (kuigi ma just nägin seda üks öö unes, ma loodan, et see polnud midagi ennustuslikku...)
Aga tead, seniks kuni ma ei suuda toota itaalia keeles 500 sõna minutis (mis tundub olevad keskmise itaallase norm) seniks pole neil eriti kannatust mingua rääkida. Ja seni ei tunne ma end nendega rääkides väga inteligentsena, pigem nagu puudega inimene, kes vajab ekstra tähelepanu. Oh, ma ei tohiks selle pärast stressata.
VastaKustutaJa sina oled ikka väga tubli, et sul on mahti portugali keelt edasi õppida! Ma ikka aeg-ajalt ilmun gtalki, loodan et varsti kohtume:)
Karin, kõige parem on endale mõned lemmikteemad ette valmistada, kodus läbi mõelda, mida sel teemal ütelda (mina olen isegi kirjutanud läbi), siis kui jutt sinnakanti läheb, siis tulistad ka oma 500 sõna minutis.
VastaKustutaBolognas on õnneks inimesed harjunud sellega, et tänavad on täis üliõpilasi, kes omaette pobisedes ringi käivad (ikka neljandik on siin üliõpilased ju), siis siin keegi ei vaata veidralt ka, kui omaette harjutad, ma ei tea, kuidas sul see Firenzes on...