Pankadest ja orelimuusikast

Väga popp bisness Itaalias on teha pankasid. Igal paarituhande elanikuga linnal on oma (nimeline) pank: Cassa di Risparmio (CR- hoiukassa) di Lucca, CR di Volterra, CR di San Miniato, CR del Veneto, CR di Bolzano, CR di Parma, CR di Pisa, CR di Livorno, CR di Ravenna, Monte dei Paschi di Siena, Sanpaolo jne jne.. ja suuremates linnades: Banco di Napoli, Banco popolare di Milano jne. Ka saartel on omad pangad: Banco di Sicilia, Banco de Sardegna...

Internetisügavustest leidsin, et Itaalias olla 1730 panka, mine sa tea, äkki ongi nii palju? Olulisemate alla on ära nimetatud aga 30 suuremat. Ma ei tea, kas 60 miljoniline elanike arv põhjendab seda tohutut pangamaaniat..aga järelikult. Ja ikka on ka "väljamaiseid" panku, kes turul konkureerivad: Firenzes meenub kohe näiteks Deutsche Bank:)

Selle pangadžungli innovatiivsus peitub aga selles, et raha välja võtmiseks piisab ükskõik millisest Bancomat'ist, isegi kui see ei ole sinu panga oma, ei pea sealt väljavõtmise pealt teenustasu maksma. Mina jäin ikka oma seebi pangale truuks, kuigi keeldusid nad mulle vastu tulemast ning nii ma maksan ikka tublit teenustasu, kui tahan sularaha välja võtta..

Eile aga korraldas Cassa di Risparmio di Firenze oma auditooriumis toreda orelikontserti. Hispaaniast kohale sõitnud señor Josep Maria Mas I Bonet andis sellise uhke kontserdi hiiglaslikul orelil. Vau, milliseid tuhandeid erinevaid helisid see monstrum-instrument toota oskab! Muidugi, Hispaania heliloojate tientode vahele oli topitud ka üks Bach (tundub, et viimane on üks itaallaste lemmikutest, kelle teoseid igal klassikalise muusika üritusel ette kantakse.. Sealhulgas ei väsi Toskaana klassikaraadio tema teoseid järjepidevalt mängimast.)