***Niisiis, nüüd olen ma ametlikult Erasmus. Mitte, et ma selle staatuse üle eriliselt õnnelik oleksin, tegelikult eelmine semester meeldis mulle just rõhutada, et ma EI OLNUD Erasmus. Kuigi kui ma lootsin, et nüüd, olles osake suurest erasmus-süsteemist, läheb mu elu lõbusaks. Kes siis ei teaks, et erasmuslaste elu on 24/7 pidu ja pillerkaart.
Firenze ülikoolis oli kõik kaunilt erasmuslastele etta ja taha ära organiseeritud: alustades ilusast raamatukesest ellujäämisnippidega ning lõpetades eraldi keelekursuste ja kultuuriprogrammidega. Mind sinna kampa muidugi ei võetud nii et ma pidin ise hakkama saama, lootes, et saatus minuga kevadsemestril veidi lahkem on. Loota ju võib.
Paljutõotav algus kunstiakadeemias avaldus juba esimesel nädalal saadud kutse koolimaja tutvustavale ringkäigule, erasmuskordinaatori ja kõigi teiste uute välistudengitega. Külalislahkuse märgina tervitas kool oma uusi välistudengeid ühe korduvalt paljundatud hallika kahepoolse A4 formaadis infolehega - "Tere tulemast kooli direktori poolt", Firenze busside kodulehe lingi, sööklakaardi tegemise juhendi ning soovitusega võtta itaalia keele kursuseid (mida kool ise ei paku) kuskilt mujalt, nt. kursuseid, mida Firenze linn oma kõikvõimalikele immigrantidele tasuta korraldab.
Ringkäik koolipeal lõi selge pildi: selgusest on asi kaugel. Imekauni sisehoovi ümber paigutatud õpperuumid on nagu kiviajast. Kõike on vähe - ruume, raha, vahendeid, tehnikat (arvutisaalis oli 3-5 arvutit ning kümmekond tühja lauda; neiu erasmuskoordinaator soovitas arvutigraafika jm. loenguid võtta ainult neil, kellel on oma läptop olemas). Ja teadagi, mis tuli vastusek küsimusele kas koolimajas wifi ka levib. Kõikvõimalike muude õppetööd puudutavate küsimuste vasutseks oli: "Parem on kui te õppejõududega räägite."
Minu esmamuljena on see üsna ortodoksne kool, kus toodetakse ikka veel renessanss kunstnike, kes marmorist idealistlikke akte raiuvad.
Minu põhiküsimus oli, millal õppetöö algab. Ma olen pikalt talvepuhkust nautinud ja tahaks väga loengutesse minna. Õppelepingut sõlmides öeldi, et loengud hakkavad märtsi alguses. Kuna 1.märts oli esmaspäev, tegin sellest omad järeldused. Valed järeldused, siiski. Järgmisena tuli info, et loengud hakkavad 8ndal - ehk siis täna. Järgmine info tuli paari päeva pärast - soovitus tulla käesoleva nädala jooksul koolist läbi ja vaadata läbi kõik stendid: selle aja jooksul peaks selguma millal siis õppetöö ikkagi algab. (aga ilmselt alles 15ndal.)
Lohutuseks saime veel ühe paljunduse kõigi ainete loeteludega, mis teoreetiliselt sel semestril toimuma peaksid (aga parem on siiski, kui me õppejõududelt üle küsime). Minu kooli kodulehelt saadud õppekavade järgi koostatud õppeplaani kirja pandud paljudest teoreetilistest ainetest enamus olid vahepeal muidugi kaduma läinud.
Sinna läksid mu viimsedki akadeemilised ambitsioonid... ning ma otsustasin loobuda: hea küll, ma võtan siis seda, mida neil on mulle anda - näiteks anatoomilist joonistamist, maali, skulptuuri.. õpin marmori raiumist näiteks..?
Tegelikult ei tea aga keegi siiani millal, kus ja millised loengud toimuma hakkavad. See aukartustäratava ajalooga kunstiakadeemia elab vist ikka veel oma uhke ajaloo peal ning olevikule ei pöörata suurt tähelepanu. Kui ma end kirja läksin panema, võttis neiu erasmuskoordinaator kapist välja suuuure ja paksu "akadeemia erasmus-andmebaasi" ehk spets RAAMATU, kuhu ta siis kannatlikult minu jaoks ühe lehe vormistas, ning sinna mu nime ja sünnipäeva sinise pastakaga kaunilt sisse kandis. Puudus veel ,et ta oleks tindi ja sulega kalligraafiliselt mu nime esitähti maalima hakanud.
(Samas kui Firenze ülikoolis, kus tundub et laias laastus tehnika olemasolu tunnistatakse ja tuntakse, väideti mulle, kui ma peale peaaegu 1,5 kuu möödumist oma eksamitulemusi kinnitavat dokumenti tahtsin, et osakonnad ei ole jõudnud tulemusi veel sisse kanda. See võvat aega võtta ka mõne kuu, kui hästi läheb. Ja tüüp lohutas mind sellega, et üks hispaanlanna pole veel oma hindeid saanud ka märtsis 2009 sooritatud eksamite eest. Rahu, ainult rahu.)
Nii, nüüd ma sain kõik südamelt ära räägitud.. Ja tegelikult, ilmselt kui ma suudan rahulikku ja kannatlikku meelt säilitada võib see semester Firenze kunstiakadeemias isegi päris naljakas tulla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar