Faenza keraamikamuuseumisse viib see sama maantee, Via Faentina, mis meie kodutänavaga paraleelselt ühtpidi Firenze kesklinna, teistpidi Faenzasse lookleb. Ühe linnadevahelise maantee kohta on ta üllatavalt sale - nimelt on just meie maja vahetus läheduses vaja valgusfoore, et autod kitsastes oludes vastutulijatele teed annaksid - ühe maja nurga ja teispool teed asuva müüri vahelt mahub korraga läbi sõitma vaid üks auto.
Kui linn otsa saab tuleb aga Via Faentinal ületada jupike Appenniine, mille orgudes ja järskudel nõlvadel on tükk tegemist, et sinna ära mahtuda. Mõned väiksed külad ja ei-kusagilt-ilmuv salapärane raudtee, mis mõnikord Via Faentinaga paralleelselt, siis selle alt tunnelina või pealt telliskivisillal üle sõidab, justkui jutustaksid inimeste võitlusest nende järelandmatute kivist mägedega. All orus pressivad mäed oma raskusega klaustrofoobiliselt peale, üleval nõlvadel võib aga kilomeetrite kaugust taeva ja mägede horisondijoont joonistada. Ühtlasi mahub Via Faentinale ära ka erinevaid aastaaegu, päikesepaistelisest sügisest saab mõnekümne kilomeetri pärast lumine talv.
Hästi välja koolitatud hobused poseerivad kannatlikult, kuniks turistid neist pilti teevad.
Lõpuks Faenzasse jõudes saab Via Faentinast Via Fiorentina. Kõik sõltub ju vaatepunktist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar