Püüan parasjagu õunakooretükke oma hammaste vahelt ja hingan kergendunult. Tulen just selle aasta esimeselt eksamilt: kahetunniselt pastaka-akrobaatikalt filmikunstiajaloo teemadel. Eksamijärgselt on pea tühi ja ma ei mäleta midagi, mida viimase kolme päeva jooksul tuubitud sai. Tüüpiline. Tuupimiseksamite võlu peitubki tuupimises.
Järgmine eksam tõotab tulla veidi loomingulisem. Aga eeldab samamoodi kahe itaaliakeelse raamatu läbilugemist. Kurat, nii peaks mul see keel juba ammu selge olema! Miks ta ikka veel ei ole?!
Seega on pikk virtuaal-vaikus välja vabandatud - ma õppisin. Enne seda olin aga kodus ja vahepeal jõudsin veel oma vennale ja ta prutale Itaalia ilu näidata.
Nüüd aga on rutiin tagasi, Ri läks kah hommikul kooli ja mis mul muudki üle jääb, hakkan järgmiseks eksamiks õppima.
Sest nagu Lenin juba ütles...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar