Kuna Ri sõitis täna hommikul ära (jõuluks koju, nagu me immigrandid kõik), siis olid mu ainsateks õhtusöögi kaaslasteks valida vaid kuusepuu ja teleka vahel. Kuusk ei olnud väga jutukas, seega lülitasin uudiste lainele. Need paar kaadrit, mis neil õnnestus verise ninaga Berlusconist saada, kordusid ka täna veel iga kanali igas uudistesaates. Korduvalt. Kaua seda ei kannata, nii et peagi olin ma sunnitud oma kurikuulsast kaaslasest loobuma.
Teise kanali pealt tuli uudis, et naine, keda kahtlustati oma paari aastase lapse tapmises, kuulutati süütuks. Mõrvar on siiani teadmata.
Võibolla ei olegi nii hull, et ma iga päev uudiseid ei vaata.
Muuseas, ka internetist on uudiste kättesaadavus väga ebameeldivaks muutunud. Postimehe/Päevalehe võrguväljaanetes tuleb vilkuvate ja hüplevate reklaambännerite vahelt asjalikku juttu tikutulega otsida.
Hea küll, ma elan edasi oma fantaasiamaailmas, kus kõik on roosa ja rõõmus.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Issand kui armas sa oled, Karin! Räägid kuusega juttu (: Ja miks sa siis varem tagasi ei tule? Siin Eestis oleks sulle ka jutukamaid vestluskaaslasi pakkuda (;
VastaKustutaMe tegelikult mõistame teineteist sõnadetagi, vaatame aegajalt sügavalt silma ja ta noogutab mõistvalt:)
VastaKustuta