Empoli lugu

Maakonnas, kus kommunistid möllavad ja poole tunniga võib võib kümneid ja kümneid kordi Firenze erinevatelt seintelt/plakatitelt/WC ustelt jne. kokku lugeda sõnu "antifasism" või "antirassism," ei tasu selle teemaga väga naljatada. Poliitilise korrektsuse mõttes: see ei olegi ju tegelikult naljakas. Aga ometi ilmus ükspäev Empoli (Firenze naaberlinn) riidepoe uksele silt, mis meenutab Hitleri-aegset retoorikat (ja olgem ausad, on ikka küll naljakas):

"Hiinlastel, kes itaalia keelt ei räägi, sisenemine keelatud."

Loomulikult ehmatas see itaallaseid endeidki. Poe omanik seletas enda kaitseks, et hiina immigrandid käivad tema lugupeetud poes riideid proovimas/vaatamas, et siis oma odavakvaliteedilises vabrikus neid samu kaupu järgi teha ning sellega pakuvad nad ebaõiglast konkurentsi. Lisaks oli ta solvunud, et kui neid tervitada ja küsida, kas kliendid vajavad ehk abi või nõu, pomisevat nad hiina keeles midagi omakeskis ja ei tee müüast väljagi.

Omanik sai politseilt noomituse, silt võeti maha, aga lugu polnud sellega veel lõppenud. Linnlaste omakohus ootas järge -järgmisel päeval oli poe aknale tekkinud graffiti:

"Rassistidel sisenemine keelatud"

Ja ülejärgmisel päeval oli keegi uuema ja veelgi tabavama plakati meisterdanud:

"Keelatud siseneda:
Ameeriklastel, kes ei räägi poola keelt
Rootslastel, kes ei räägi hispaania keelt
Sveitslastel kes ei räägi araabia keelt"

Alles see oli, kui Itaalia sai ülejäänud tsiviliseeritud maailmalt noomida Rosarnos toimunud immigrantide konflikti tõttu ja kuigi Empoli väikesemahuline rassism ilmselt rahvusvahelist uudistekünnist ei ületanud, annab see siiski märku pidevatest pingetest, mis immigratsiooni- ja integratsioonipoliitika (või selle puudumine) tekitavad...


***

Ei, tegelikult see ei ole üldse naljakas.